Josef Mengele kadumine

Fanatismist, rahast ja ambitsioonidest rikutud maailmas liiguvad ringi endised natsid, Mossadi agendid, rahaahned naised ja operetidiktaatorid. Josef Mengele – endine Auschwitzi koonduslaagri arst, keda h??ti Surmaingliks – saabub Argentinasse 1949. aastal. Varjates end erinevate pseudon??mide taha, m?tleb endine arst-piinaja alustada Buenos Aireses uut elu. Per?ni Argentina v?tab nii tema kui ka mitu teist endist natsi-Saksamaa k?rget poliitikut ja s?jav?elast lahkelt vastu. Ent j?litamine algab taas ja SS-i arst peab p?genema Paraguaysse, sealt Brasiiliasse. Ta eksleb ?hest peidukohast teise, maskeeritult ja kabuhirmus, ta ei leia enam iial rahu … kuni oma salap?rase surmani ookeanikaldal 1979. aastal. Kuidas p??ses ?ks enim jahitud natsikurjategijaid kolmek?mne aasta jooksul tihedast v?rgust l?bi? Teie ees on Josef Mengele dantelik L?una-Ameerika od?sseia, t?sieluline romaan tema s?jaj?rgsest p?genemisest. Josef Mengele (16. m?rts 1911 G?nzburg – 7. veebruar 1979 Bertioga, Brasiilia) oli saksa arst. Teise maailmas?ja ajal juhtis Auschwitzi surmalaagris laborit, kus korraldas v?ikaid rassistlikke ja pseudoteaduslikke katseid. 1935 kaitses filosoofiadoktori kraadi M?nchenis (diplomit?? „Nelja rassigrupi alaluuosade rassimorfoloogiline uurimus“). 1936 sooritas arstiteaduskonna riigieksamid. 1937. aastast t??tas Frankfurdis p?rilikkuse, bioloogia ja rassipuhtuse instituudis professor Otmar vabah?rra von Verschueri (1896–1969) juures. 1938 kaitses teistkordselt doktorikraadi. Seoses Mengeli kuritegudega Auschwitzi koonduslaagris tunnistati tema m?lemad doktorikraadid 1960. aastatel kehtetuks. 1938 sai temast Natsionaalsotsialistliku Saksa T??lispartei ja SS-i liige. 1940–42 teenis s?jav?emeedikuna Relva-SS-is, alguses Prantsusmaal ning seej?rel N?ukogude Liidu okupeeritud territooriumil. 1942 autasustati teda esimese klassi raudristiga, kui oli vaenlase tule all olevast tankist kaht haavatud s?durit v?lja tirides ise haavata saanud. 1943. aasta mais m??rati ta meditsiiniohvitseriks Birkenausse, Auschwitzi surmalaagrisse. 1945. aasta jaanuaris p?genes Mengele Auschwitzist ja vahistati liitlasv?gede poolt USA tsoonis, kuid vabastati juuli l?pus. 1945–49 t??tas Baieris tallimehena, kasutas valenime Fritz Ullman, hiljem Fritz Hollmann. N?rnbergi protsessil tema ?le kohut ei m?istetud. Teda peeti surnuks, tema perekond v?itis, et Mengele on idarindel kadunuks j??nud. 1949 lahkus Itaaliasse, kus sai valepassi Helmut Gregori nimele ja seej?rel Punase Risti p?genikupassi, mis andis talle ?iguse s?ita mistahes riiki. 20. juunil 1949 saabub Mengele Buenos Airesesse. 1958 alustati anon??mkirja alusel perekond Mengele vastu suunatud uurimist. 1959 andis Freiburgi prokuratuur v?lja Josef Mengele vahistamism??ruse. Samal aastal p?genes Mengele Paraguaysse, kus sai kodakondsuse Jose Mengele nimele. 1960. aasta oktoobris p?genes Mengele Brasiiliasse, kasutades Peter Hochbichleri nimele v?lja antud dokumente. 1979 tabas teda Brasiilias Bertiogas meres ujudes rabandus ja ta uppus. Mengele maeti 8. veebruaril 1979 Wolfgang Gerhardi nime all. Mengele ?le m?isteti 1985. aastal Jerusalemmas postuumselt kohut. Prantsuse ajaloolase ja kirjaniku Olivier Guezi t?sieluline romaan Josef Mengele s?jaj?rgsest p?genemisest p?hineb arvukatel uurimustel ja viimastel aastatel avalikkuse ette j?udnud arhiivimaterjalidel. Romaan p?lvis 2017. aastal Renaudot’ auhinna. Olivier Guez on kirjutanud muu hulgas romaanid „Uskumatu tagasip??rdumine, juutide lugu Saksamaal alates 1945. aastast“, „?listus kadumisele“ ja „Jacques Koskase revolutsioonid“. 2016. aastal p?lvis ta Saksamaal auhinna parima stsenaariumi eest filmile „Fritz Bauer, saksa kangelane“.